Vastus võib teid üllatada.

Tüüpiline väärarusaam, mis võib kalliks maksma minna

„Meie oleme ainult tellija, mitte tööandja. Meil pole oma töötajaid, seega tööohutusseadus meile ei kehti.“ Kas see kõlab tuttavalt?
Juriidiliselt võib see tunduda õige – kui ühistul pole palgalisi töötajaid, ei ole te klassikalises mõttes tööandja. Kuid teie vastutus ei kao – see tuleb lihtsalt teisest uksest sisse.

Ehitise omaniku varjatud vastutus

Korteriühistu vastutab ehitise omanikuna.
Vabariigi Valitsuse määrus nr 377 („Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“) paneb teile kohustuse tagada, et töökeskkond – antud juhul katus – oleks ohutu, olenemata sellest, kes seal tööd teeb.

Teeme asja selgeks: kes vastutab mille eest ja kuidas vältida traagilisi õnnetusi.

Vastutuse jaotus korteriühistu ja töövõtja vahel

1. Töövõtja vastutab protsessi eest (kuidas ta töötab)

Palgatud firma peab tagama:

• töötajate väljaõppe ja sertifikaadid;
• sobiva ja nõuetekohase turvavarustuse olemasolu;
• töötajate kainuse ja tervisliku seisundi.

2. Tellija (korteriühistu) vastutab keskkonna eest (kus tööd tehakse)

Teie kui ehitise omaniku kohustus on tagada, et:

• katusel oleksid sertifitseeritud kinnituspunktid (ankrupunktid);
• töökeskkond oleks ohutu ja ligipääsetav;
• ohtlikud kohad oleksid märgistatud.

Eluline näide: kui soodne muutub kalliks

Kujutage ette järgmist olukorda.

Teie ühistu valib välja soodsaima pakkumise teinud firma. Töömees läheb katusele lund koristama, kuid katusel puuduvad sertifitseeritud ankrupunktid.

Mida teeb asjatundmatu töömees?

Ta seob oma köie telekaantenni, ventilatsioonitoru või katuseluugi käepideme külge. Tundub turvaline, eks?

Aga mida ütleb füüsika?

Need detailid on ehitatud taluma tuult või käe raskust (umbes 50 kg). Kui inimene kukub, tekib kukkumise hetkel dünaamiline löökjõud, mis võib olla üle kümne korra suurem – me räägime sadade kilode või isegi tonnide suurusest jõust.

Tagajärg? Antenn või toru rebeneb katusest lahti, lõhkudes katusekatte. Töömees kukub alla.

Kes on süüdi? Selles olukorras olete te kaasvastutav, sest ei pakkunud ehitise omanikuna ohutut töökeskkonda.

Kuidas tuvastada pädev töövõtja?

Parim kaitse on kontrollida, keda te oma katusele lubate. Ainult koolitatud meeskond oskab riske hinnata ja keeldub töötamast, kui tingimused on eluohtlikud.

Küsi pakkujalt need kolm kontrollküsimust

1. „Mis standardile vastavad teie rakmed?“

Paljud kasutavad valesid rakmeid, mis kukkumisel võivad selgroo murda.

Õige vastus lamekatusel: rakmed vastavad standardile EN 361 (täiskeharakmed).
Õige vastus kaldkatusel: rakmed vastavad standardite EN 361 + EN 358 + EN 813 kombinatsioonile.

Miks see erinevus oluline on?

Kaldkatusel on vaja istumisrakmeid (EN 813). Tavalised rihmad soonivad kukkumisel jalgadesse, sulgevad vereringe ja võivad minutitega põhjustada teadvusekaotuse (nn rippumistrauma).

2. „Millal viimati kontrolliti teie turvarakmeid?“

Igal turvavarustusel peab olema pädeva isiku kontrollakt.

Õige vastus: viimase 12 kuu jooksul.

3. „Mis standardile vastavad teie kiivrid?“

Õige vastus: kiiver vastab standardile EN397+EN 12492, mis on mõeldud kõrgtöödeks.

Miks tavalisest ehituskiivrist ei piisa?

Standard EN 12492 nõuab, et kiiver kaitseks tõhusalt ka pea külgi, esi- ja tagaosa. Kõrguselt kukkudes ei kuku inimene püstises asendis, vaid võib põrkuda takistustega suvalise nurga alt.

Kokkuvõte korteriühistu juhatusele

Korteriühistu juhatusena ei pea te teadma, kuidas köit siduda. Aga te peate nõudma, et teie katusel töötaksid professionaalid, ja te peate tagama, et katusel oleksid sertifitseeritud punktid, kuhu need professionaalid end kinnitada saavad.

Kui teie katusel puuduvad ankrupunktid või kahtlete nende seisukorras, võtke meiega ühendust. Teeme auditi ja pakume lahenduse, mis hoiab nii katused terved kui ka südametunnistuse puhta.

Küsi lisainfot: info@skyproff.ee

The post Korteriühistu vastutus katusetöödel: Kes vastutab, kui töömees katuselt alla kukub? appeared first on Skyproff.

Füüsiline kõrgus ei ole ainus, mis määrab riski. Töö kõrgusel tähendab igasugust tegevust, kus on võimalik alla kukkuda ning vigastada saada. Paraku näitab statistika, et kõige sagedamini juhtub kukkumisi kolmes olukorras: kui liigutakse tasapinnalt tasapinnale (näiteks platvormilt või servalt alla), kui libisetakse või komistatakse samal tasapinnal, või kui kasutatakse ebastabiilseid abivahendeid nagu redelid või lahtised alused. Kõigil neil juhtudel võib isegi madalt kukkumine lõppeda luumurru või peatraumaga

Juhtumikirjeldus: redel libises, tagajärjeks tõsine vigastus

Ühes Eesti väikeehituse projektis paigaldas töötaja reklaamkonstruktsiooni madala hoone seinale, kasutades selleks redelit, mis oli toetatud pinnale ilma kindlustamata. Redel libises alt ära ja töötaja kukkus betoonile, murdes jalaluu ning saades tugeva seljalöögi. Juhtum toimus kõigest 1,8 meetri kõrgusel. Töökohal puudusid piirded ja ei kasutatud isikukaitsevahendeid. Sellised olukorrad on tööinspektsiooni andmetel kahjuks sagedased ning ennetatavad.

Madal töökoht ei tähenda väikest ohtu – see tähendab sageli lihtsalt väiksemat tähelepanu, mis muudab selle veelgi riskantsemaks. Enamus alla kahe meetri kõrguselt toimunud kukkumisi juhtuvad kas hooletusest, ajasurvest või eeldusest, et „see on kiire tööots, pole hullu“.

Statistika: kukkumine on endiselt töökeskkonna suurim tapja

• Iga kolmas raske tööõnnetus Eestis on seotud kukkumisega.
• Kukkumised põhjustavad ligi 40% juhtumitest, mille tulemusel töötaja jääb töövõimetuks.
• Euroopas on kukkumine kõige sagedasem surmaga lõppevate tööõnnetuste põhjus.
• Paljud rasked juhtumid toimuvad alla 2 meetri kõrgusel – näiteks platvormidel, redelitel või madalatel katustel, kus puuduvad piirded ja visuaalsed hoiatused.

Mida ütlevad seadused ja standardid?

Tööohutuse seisukohalt ei ole määrav kukkumise kõrgus, vaid oht. Nii Eesti Vabariigi valitsuse määrus nr 26 kui ka EVS-EN 363 ja 365 standardid sätestavad selgelt: tööandja peab läbi viima riskianalüüsi ja rakendama abinõud igas olukorras, kus on võimalik kukkumine – ka madalalt.

Samas nõuavad EVS-EN 795 ja 813 standardid, et ankrupunktide ja kukkumiskaitsesüsteemide paigaldus oleks sobitatud konkreetse töökohaga. Praktikas tähendab see, et ka madalatel katustel, platvormidel või laadimisaladel tuleb planeerida vastavad lahendused.

Veel üks näide: lihtne hooldustöö, keerulised tagajärjed

Tööandja tellis ventilatsiooni kontrolli kontorihoone katusel. Kuna katus oli madala kaldega ja kõrgus alla 2 m, eeldati, et töö on ohutu. Hooldustehnik libastus niiskel plekil ja libises katuselt alla, maandudes betoonpõrandale. Vigastused olid tõsised – randme- ja jalaluumurrud ning kannaluu murd. Hiljem selgus, et objektil puudus nii riskihindamine kui ka kukkumistõke – kuna „katus polnud piisavalt kõrge“.

See näide kinnitab, et seadus ei luba lähtuda tunnetusest. Kõik töökohad, kus kukkumine on võimalik, vajavad läbimõeldud ennetust.

Oluline meelespea tööandjatele ja objektijuhtidele

Ükskõik kui madalal töö toimub, tööandja vastutus on hinnata riske ja rakendada sobivaid ennetusmeetmeid. See tähendab, et tuleb teha kirjalik riskihinnang, kasutada piirdeid või kukkumiskaitset, tagada turvaline ligipääs ja veenduda, et töötajaid koolitatakse regulaarselt. Redel ei ole mõeldud tööplatvormiks, vaid ainult ligipääsuks. Tööinspektsioon hindab töökohti mitte ainult visuaalselt, vaid eelkõige dokumentatsiooni ja ohutusmeetmete olemasolu alusel.

Kui soovid olla kindel, et ka alla kahe meetri kõrgusel on kõik ohutuse aspektid kaetud, siis Skyproff saab Sind aidata. Viime läbi kõrgtööde auditeid, pakume koolitusi ja anname nõu, kuidas muuta töökeskkond turvalisemaks.

info@skyproff.ee
+372 5850 2424
www.skyproff.ee

Turvaline töö algab teadmistest – ka 1,5 meetri kõrgusel.

The post Alla kahe meetri pole ohtu? Vale! Töö kõrgusel = alati risk appeared first on Skyproff.

Miks on probleemsed ligipääsukohad olulised?

Objekti ligipääsupiirangute varajane tuvastamine aitab:

• Tagada tööohutus: Keerukad ligipääsukohad suurendavad ohtu töötajatele kukkuda või end vigastada.
• Optimeerida ajakulu: Etteteatamata takistused võivad tööprotsessi oluliselt aeglustada.
• Hoida kulusid kontrolli all: Ootamatud ligipääsuprobleemid võivad kaasa tuua lisakulutusi lisavarustuse või tööjõu jaoks.
• Parandada töö kvaliteeti: Piisava ligipääsuta ei pruugi olla võimalik tööd teostada nõuetekohaselt.

Arhitektuurilised väljakutsed

Paljud probleemid saavad alguse hoone arhitektuurist. Siin on mõned levinumad väljakutsed:

1. Erinevad tasapinnad
   • Kirjeldus: Hoonete fassaadid ei ole alati ühtlased. Need võivad sisaldada rõdusid, terrasse, nišše ja eenduvaid osasid, mis loovad erinevaid tasapindu.
   • Probleemid: Erinevad tasapinnad võivad raskendada nii tõstukitega manööverdamist kui ka köisligipääsu abil liikumist.
   • Lahendused: Sobivad meetodid sõltuvad olukorrast. Mõnikord aitavad teleskoopvars ja erivarustusega köisligipääs, teinekord eritõstukid.

2. Eenduvad kohad ja süvised
   • Kirjeldus: Eenduvad osad võivad olla kaarnišid, dekoratiivelemendid, räästad vms. Süvised on vastupidised elemendid.
   • Probleemid: Need kohad raskendavad tõstukite ligipääsu, kuna takistused võivad olla ees. Köisligipääsul võib olla keeruline neid kohti puhastada.
   • Lahendused: Keerukamate eenduvate detailide puhul võib olla sobiv rippkorv, mis võimaldab paremat manööverdusvõimet. Köisligipääsu puhul on oluline kasutada spetsiaalseid tehnikaid.

3. Katuseaknad ja aatriumid
   • Kirjeldus: Katuseaknad on katusesse paigaldatud aknad. Aatrium on hoone avatud siseõu.
   • Probleemid: Katuseakende puhul on keeruline ligipääs nii sise- kui ka välispindadele. Aatriumite puhul on ligipääs probleemiks nii sisepindade pesuks kui ka aatriumisse vaatavatele akendele.
   • Lahendused: Siseakende puhastamiseks võib kasutada sise- ja välitellinguid või köisligipääsu. Väljakutse on ka teleskoopvarre kasutamisel siseruumides.

4. Muud arhitektuurilised eripärad
   • Kirjeldus: Muud väljakutsed võivad olla ribid, sirmid, päikesekaitse lahendused.
   • Probleemid: Need võivad raskendada ligipääsu ja puhastamist.
   • Lahendused: Eriharjad teleskoopvarrele võivad aidata. Kohandatud rippkorvid on teine võimalus.

Keskkonnast tulenevad väljakutsed

Lisaks arhitektuurilistele eripäradele võivad ligipääsu raskendada ka keskkonnatingimused:

1. Haljastus ja maastik
   • Kirjeldus: Hoonete ümbruses olevad puud, põõsad, peenrad võivad takistada ligipääsu.
   • Probleemid: Haljastus võib takistada tõstukite kasutamist.
   • Lahendused: Kõisligipääs võib olla sobivam meetod, kui tõstukiga ei pääse.

2. Reljeefsus ja ebatasane maapind
   • Kirjeldus: Maapinna reljeef, nagu kaldpinnad ja trepid, raskendab ligipääsu.
   • Probleemid: Reljeefsus võib raskendada tõstukite kasutamist.
   • Lahendused: Tellingud või teleskoopvars võivad olla alternatiivid.

3. Mööbel ja muu inventar
   • Kirjeldus: Hoone ümber asuv mööbel, tehnika jms. võivad takistada ligipääsu.
   • Probleemid: Need takistused võivad raskendada ligipääsu fassaadile.
   • Lahendused: Enne töö algust tuleks takistused eemaldada või kaitsta.

Kuidas probleemsed kohad mõjutavad ligipääsu meetodite valikut?

Ligipääsu meetodid tuleb valida vastavalt hoone arhitektuurilistele ja keskkonnast tulenevatele eripäradele.

• Tõstukid: Tõstukid on sobimatud, kui on palju tasapindade erinevusi või piiratud manööverdusruum.
• Köisligipääs: Kõrged hooned või keerulised detailid võivad vajada just köisligipääsu meetodit.
• Teleskoopvars: Teleskoopvarre kasutamisele on piirangud, kuid see võib olla efektiivne lahendus teatud tingimustel.
• Rippkorv: Rippkorv on sobiv meetod keerukate arhitektuuriliste detailidega fassaadidel.
• Tellingud: Tellingud on vajalikud, kui on vaja laia ja stabiilset tööplatvormi, kuid need ei pruugi sobida ebaühtlastele pindadele.

Ennetavad meetmed ja planeerimine

Parim viis probleemide lahendamiseks on ennetada nende tekkimist. Arhitektid ja ehitajad saavad juba projekteerimisel arvestada ligipääsuvajadustega ning konsulteerida spetsialistidega varakult. Enne tööde algust on oluline läbi viia põhjalik objekti hindamine ja planeerida ligipääsu lahendused ettevaatlikult.

Kokkuvõte

Probleemsed kohad võivad oluliselt mõjutada tööohutust, efektiivsust ja kulusid. Oluline on arvesse võtta kõiki tegureid, et tagada tööde sujuv ja ohutu teostus.

Kui Sul on küsimusi või vajad abi sobivaima ligipääsu lahenduse leidmisel oma objektile, siis võta julgelt meiega ühendust! 

info@skyproff.ee
+372 58502424

Meie spetsialistid on valmis Sind nõustama ja abistama parima lahenduse leidmisel.

The post Kuidas tunda ära probleemsed kohad akende- ja fassaaditööde ligipääsul? appeared first on Skyproff.