Ehitusalpinist Mihkel Nurm selgitab, et ankurduspunktid on hoonete katustele paigaldatavad seadmed, millele töötajad saavad kinnitada rakmed, köied ja kukkumise peatamise seadmed, et tagada katusel töötades enda ohutus. „Ankrupunktid võivad olla ajutised või permanentsed, aga mõlemal juhul peavad nad vastu pidama ettenähtud jõududele,“ sõnab ta. Millised on aga katustel käies suurimad ohud, millised ankrupunktid peavad katustel olema ja kuidas leida õige teenusepakkuja katusetöödele?
Nurm räägib, et peamiseks ohuks katustel käies on kukkumise oht – lamekatustel võib üle ääre kukkuda ja kaldkatustel piisab libastumisest, et üle ääre alla kukkuda. Ta teab juhtumit, kus kerge kaldega katusel sai töötaja kuumarabanduse, kaotas tasakaalu ning veeres katuse pealt alla. Kuna töötaja rakmetega kinni ei olnud, siis kukkumine oli nelja korruse kõrguselt kõvale murule. „Napilt jäi inimene ellu, aga nüüd on alakehast saati halvatud. Kukkumistega kipub nii olema, et saadakse püsiv puue või surm. Kevadel katustel tööd tehes on ohuks ka pesitsevad kajakad, kes oma pesa kaitsmiseks inimesi ründavad – meile on see reaalne oht, millega peame tööd tehes arvestama,“ selgitab ta.
Kuidas enne katustele minekut ennast ette valmistada?
Nurm lausub, et kõige esimesena peab inimesel olema tehtud juhendamine või koolitus kõrgustes töötamiseks. „Kõige hullem on see, kui inimene ei tea, et ta võtab riski. Kõrgustes töötamisel on palju nähtamatuid ohte, mille peale tavaline inimene ei tea üldse mõelda. Näiteks on rippumistrauma oht ja arvestama peab kukkumisfaktoriga,“ sõnab ta. Teiseks peavad inimesel olema nõuetekohased kukkumiskaitsevahendid ja kõrgtööde kiiver ning ta peab oskama neid õigesti kasutada. „Õige vahendi vale kasutamine on sama ohtlik, kui selle üldse mitte kasutamine,“ tõdeb ta.
Ka peab Nurme sõnul katusele tööle mineval inimesel olema väljaõpe. Kui tööandjad saadavad koolitamata inimese ohtlikku tööd tegema ja juhtub õnnetus, võib lõppeda see kriminaalse karistusega. Ta toob näitena välja loo, kus ühe Foto: Karen Härms õnnetuse pärast tekkisid nii suured probleemid, et juhatuse liige sai kriminaalselt karistada ja ettevõte pandi kinni. „Need hulljulged, kes võtavad enese teadmata asjatuid riske, seavad ohtu ka oma kolleegide töökohad,“ sõnab ta.
Milliseid turvatarvikuid on vaja kõrgustes töötamiseks?
Nurm räägib, et kõrgustes töötamiseks peavad inimesel olema tööks sobivad ja sertifitseeritud turvarakmed. Kõige tavalisemad on kukkumise peatamise rakmed, mis on mõeldud kohtadesse, kus saab liikuda nii, et keharaskus ei toeta rakmetele. Need rakmed peavad vastama standardile EN 361:2002.
Kui inimene töötab näiteks redelite, mastide või postide peal, siis on tal vaja lisaks EN 361 rakmetele ka positsioneerimise aasasid, mis peavad vastama standardile EN 358:2018. Kohtades, kus keha raskus on toetatud rakmetele, näiteks kaldkatused või lausa köie peal rippudes, peab rakmetel olema eelmistele lisaks veel standard EN 813:2008.
„Väga oluline faktor on rakmete sobivus inimese kehatüübiga ehk rakmed peavad olema reguleeritavad. Kui inimene kukub rakmetesse, siis pidurdusjõuga tekib inimese kehale löögi tugevusega 6 kN, mis on maakeeli umbes 600 kg jagu koormust. Valesti reguleeritud rakmed tekitavad sellisel juhul raskeid vigastusi,“ selgitab ta.
Ta lisab, et samuti peab olema inimesel kindlasti neljapunkti rihmaga kiiver, mis kaitseb ka külje löökide eest ning vajalikud köied, löögisummuti, karabiinid jne. „Lõpuks on üks olulisemaid asju kõrgustel töötamisel nõuetekohane ankrupunkt, kuhu ennast kinnitada,“ sõnab ta.
Artiklit saab edasi lugeda siit: https://elu.ohtuleht.ee/1071686/huva-nou-miks-on-oluline-enne-katusele-minekut-paigaldada-sinna-ankrupunktid-ja-kuidas-seda-teha
