2015. aastal teatati Tööinspektsioonile 4774 tööõnnetusest, millest 3800 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 958 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2014. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv 130 juhtumi võrra. Muret teeb, et kergeid ja raskeid kehavigastusi põhjustanud tööõnnetuste arv kasvas pea sama palju (67 kerget ja 63 rasket juhtumit).

Eestis registreeriti 16 töötaja surmaga lõppenud juhtumit, mis kvalifitseerusid tööõnnetuseks. Töösurmadeks aga ei kvalifitseerita juhtumeid, kus töötaja sureb töökohal äkitselt terviserikke tagajärjel. Samas oleks töötaja surmani viinud juhtumit mõnel puhul olnud võimalik ära hoida töötaja õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.

2015. aastal on enim tööõnnetusi põhjustanud kontrolli kaotamine masinate, tööriistade, transpordivahendite või loomade üle – 26% kõikidest tööõnnetustest on registreeritud just sellistel põhjustel. Teisel kohal on libisemise, komistamise ja kukkumisega seotud tööõnnetused – seda tüüpi õnnetused moodustavad 21% tööõnnetuste üldarvust. Rasketest tööõnnetustest moodustavad sellised juhtumid lausa kolmandiku.

Tööinspektsioon uuris 2015. a eelkõige selliseid juhtumeid, mis olid seotud statsionaarsete töövahenditega töötamisel saadud vigastuste ning kõrgustest kukkumistega. Uuritud juhtumitest moodustasid valdava osa töövahenditega toimunud õnnetused: töövahendi ohutusseadised ei vastanud nõuetele, olid eemaldatud või oli töövahendi juhtimissüsteem ohtlik.

Kõrgustest kukkumisega lõppenud tööõnnetused juhtuvad sageli katusetöödel turvavarustuse puudumise või mittekasutamise tõttu. Palju tööõnnetusi juhtub ka redelitel töötamisel, kui redel ei sobi antud töö tegemiseks. Redeliga saab ronida vajalikule kõrgusele, aga see ei ole mõeldud pikemaks töö tegemiseks. Väga sagedased on juhtumid, kus redel libiseb töötaja alt või kaldub ümber. Harvad pole ka juhtumid, kus redeli konstruktsioon puruneb. Redeleid tohiks töötamiseks kasutada ainult siis, kui kindlama toetuspinnaga töövahendeid pole võimalik kasutada näiteks ruumipuuduse tõttu. Siis pole ka redelil võimalik kuhugi poole vajuda. Kui töötaja peab töötama kõrgustes, tuleb talle kindlasti anda turvavarustus ja õpetada talle selle kasutamist. Turvavarustust tuleb kanda ohtliku töö algusest lõpuni. Täiendavad ohutusmeetmed tuleb kasutusele võtta alates kahe meetri kõrgusest. Seda kõrgust loetakse ajutiseks kõrgtööks. Lisaks põhjalikule esmajuhendamisele ja täiendkoolitustele aitab õnnetusi vältida töökorralduse muutmine, et ei tekiks rutiini, üleväsimust ega tähelepanu hajumist. Samuti on tööõnnetuste vältimiseks oluline pidada regulaarseid puhkepause.

Kokku registreeriti Tööinspektsioonis 36 surmaga lõppenud õnnetusjuhtumit. 19 juhtumi puhul lõpetati uurimine, sest need ei olnud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes tööõnnetused. Tüüpiline näide on ehitussektor, kus sageli sõlmitakse töövõtulepingud. Tööinspektsioon on asunud võlaõiguslikke lepinguid ümber hindama töölepingulisteks suheteks, kui lepingus esinevad töösuhtele omased tunnused.

Eelmisel aastal lõppesid surmaga järgmised juhtumid:

 töötaja jäi tehase territooriumil liikuva tõstuki alla;

 ametlikult tööle vormistamata töötaja kukkus ehitusel alla;

 konteinerist kukkus raske ese töötajale peale;

 töötaja kukkus järsust trepist alla;

 päästeametnik hukkus peale herilaselt nõelata saamist allergia tõttu;

 töötaja sai löögi freesimismasina agregaadilt;

 metallkonstruktsioon kukkus töötajale peale;

 töötaja jäi ujuvdokil kraana ja ehitise vahele;

 juhatuse liige hukkus liiklusavariis;

 kalluri juht jäi kalluri ja ekskavaatori vahele;

 töötaja kukkus gaasikäiku;

 tõstuk puutus vastu kõrgepingeliini ja töötaja sai elektrilöögi;

 tuubuse alla kukkumise tagajärjel inimene uppus;

 bussijuht jäi garaažis liikuma hakanud bussi alla;

 kaks kaevurit surid maa all mürgistusse.

Tööõnnetuste, sh surmaga lõppenud tööõnnetuste põhjused võib üldistatuna jagada kaheks. Pooltel juhtudel ei kontrolli tööandja piisavalt töökoha või töövahendi ohutusnõuetele vastavust ning ettevõttes puudub süsteemne töökeskkonna sisekontrolli korraldus ehk tööohutuse ja töötervishoiu juhtimine. Teiselt poolt on aga tööõnnetuse vältimise eest vastutav ka töötaja ise, kes peab kinni pidama ohutusnõuetest või keelduma tegema töid, mis võivad kahjustada tema tervist.

Võtmetähtsusega on, et töötajad saaksid enne tööle asumist ja vajadusel perioodiliselt ka edaspidi asjakohast väljaõpet ja juhendamist.

Allikas: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Statistika-toeoeonnetused/Registreeritud_toeoeonnetused_2015.pdf

TELLI TÖÖOHUTUSKOOLITUS MEILT!