“Käime katuseid mööda. Lähme kolame pööningute peal. Nad ei tea, mida mõelda – need, kes pole iial käinud seal.” Just nii kõlab Smilersi kuulus poplaul “Käime katuseid mööda”. Laulu autor Lauri Saatpalu on kõrgtööde olemust tabanud naelapea pihta – kui sellel alal kogemust pole, on raske ette kujutada, millele kõigele kõrgustes töötades mõtlema peab.
Igal hooajal on erinevaid töid, mida tahes-tahtmata katuste pealt teostada tuleb. Näiteks on vaja katuseid parandada, puhastada, värvida, kontrollida; toimetada katusel asuvate ventilatsiooni- või kommunikatsiooniseadmetega; puhastada vihmaveerennidest lehti või katusele sadanud lund ja jääd.
Kahjuks juhtub kõrgustes ka palju tööõnnetusi. Tihtipeale on põhjusteks teadmatus, puudulik väljaõpe, vale varustuse kasutamine või puhtinimlik laiskus ja mõtteviis, et: “Minuga ei juhtu selliseid õnnetusi, nagu teistega”.
Ehitusalpinist ja Skyproffi tegevjuht Mihkel Nurm lausub, et kõige lihtsam viis õnnetuste ennetamiseks on kukkumise piiramine. See tähendab, et vastava varustuse abil takistatakse inimese liikumist ohutsooni ehk lähemale kui 2 meetrit katuse servast. Paraku ei ole see paljude tööde puhul realistlik variant.
Katusel töötades tuleb valida õige kinnituspunkt
Nurm selgitab, et pollareid ja ankrupunkte on laias laastus kahte tüüpi. Kergpollarid kannatavad kuni 150 kg koormust ning sobivad ainult kukkumise peatamiseks. “Need on ühekordsed – kukkumisel pollar paindub ära, pärast mida tuleb süsteem üle vaadata ja amortiseerunud osad vahetada. Massiivpollarid, mida võib isegi 500-kilogrammise raskusega koormata, sobivad ka keharaskuse toetamiseks ankrupunkti. Näiteks võib neid kasutada kaldkatustel enese positsioneerimiseks ja üle ääre rippu minemiseks. Massiivpollareid võib kasutada ka kukkumise peatamiseks ehk juhuks kui inimene ei kasuta köit tööpositsioonis püsimiseks. Kui minnakse ankrupunkti peale rippu, peab igal töötajal olema eraldi kaks kinnituspunkt – ühte punkti ei tohi end kinnitada mitu töötajat korraga,” rõhutab Nurm ja lisab, et ankrupunkti enda peal peab olema kirjas, mille jaoks see mõeldud on ja mida tootja sellega teha lubab. Segaseks teeb tema sõnul asjaolu, et standardile EN 795 vastavad nii kukkumise peatamise pollarid, kuhu ei või minna rippu, kui ka massiivpollarid, mida võib ehitusalpinistlikuks meetodiks kasutada. “Seega standard üksi ei näita, mida selle punkti külge pannes teha võib.”
Artiklit saad edasi lugeda siit
