Soovitused korteriühistule, mis tahab puhtaid aknaid ilma naabritülita.
Igal kevadel ja sügisel jõuab meieni sama päring: „Osa kortereid soovib akende pesu, osa rõduklaaside pesu, osa mõlemat, ülejäänud ei soovi või ei ole veel otsustanud. Palun hind ühe korteri kohta.“ Haldur on teinud suure töö, et elanike soovid kokku koguda, ja ootab lihtsat vastust.
Meie vastus on aus: korterikaupa valikulist pesu me ei paku. Siin on põhjus – ja kolm soovitust, kuidas ühistu saab selle küsimuse lahendada nii, et tulemus on ühtlane, hind mõistlik ja keegi ei pea naabritele seletusi jagama.
Kuidas fassaadi tegelikult pestakse
Köisligipääsuga pestakse fassaadi ülalt alla vertikaalsete lõikude kaupa. Köis kinnitatakse katusel, tehnik laskub alla ja ulatub küljele käeulatuse jagu. Üks laskumine läbib korraga kõiki selles reas olevaid kortereid – ülemisest korrusest esimeseni. Köie otsas rippudes ei ole korterinumbrit näha.
Suurem osa tööpäevast ei kulu klaaside pesemisele, vaid kõigele muule: katusele pääsemisele, ankurduse seadmisele ja ümbertõstmisele, ohuala piiramisele maapinnal ja vee toomisele. Need kulud tekivad maja, mitte korteri kohta. Need on sama suured, olgu ühes reas üks tellija või viis.
Mis juhtub, kui pesta ainult osa kortereid
Kui ühes vertikaalses reas on osa kortereid nimekirjas ja osa mitte, juhtub kolm asja.
Vahelejätmine on aeglasem kui pesemine. Iga akna juures tuleb kontrollida nimekirja. Eksida saab mõlemas suunas: pestakse ära aken korteris, kus pesu ei tellitud, või jääb pesemata aken korteris, kus selle eest makseti.
Vesi liigub alla. Pesuvesi voolab ülalt üle nende akende ja rõdude, mille pesemist ei tellitud, ja jätab neile jäljed. Naaber, kes pesu ei tellinud, näeb oma aknal pesujälgi ja küsib, kes selle eest vastutab.
Vihm toob mustuse tagasi. Esimese vihmaga voolab pesemata akna mustus alumisele, äsja pestud klaasile. Nädala pärast on maksnud korteriomanikul triibuline aken ja mittemaksnud naabril tunne, et tema oma tehti mustemaks. Mõlemad pöörduvad halduri või juhatuse poole.
Osaline pesu ei ole odavam viis sama töö tegemiseks. See on aeglasem ja veaohtlikum viis, mille tulemus ei rahulda kedagi.
Miks me ei saa öelda hinda ühe korteri kohta
Põhjuseid on kaks.
Esiteks tekib kulu maja, mitte korteri kohta – nagu eespool kirjeldatud. Kui hinda jagada soovi kinnitanud korterite arvuga, muutub number iga kord, kui keegi liitub või loobub.
Teiseks on korterid erineva suurusega. Ühetoalisel korteril võib olla üks aken, viietoalisel terrassiga korteril kümme. Enne objekti ülevaatust ei tea me, mitu akent millisele korterile kuulub, ja ilma selleta oleks iga korteripõhine hind pelgalt oletus.
Sellepärast anname hinna kogu maja kohta eraldi ridadena: fassaadiaknad väljastpoolt, rõdupiirete klaasid ja rõduklaasid väljastpoolt, trepikoja aknad ja välisukse klaaspinnad. Ühistu otsustab iga rea üle eraldi ja jagab kulu korterite vahel oma tavapärase jaotuse järgi.
Üks erand: rõduklaaside pesu seestpoolt
Rõduklaaside sisekülge oleme erandkorras pesnud ka üksikutes korterites. See töö tehakse rõdult, see ei sõltu laskumisliinist ega puuduta naabrite klaase. Kui mõne korteri omanik seda soovib, saab selle tellida eraldi – see on ainus osa akende pesust, mida saab mõistlikult tellida korterikaupa.
Kolm soovitust korteriühistule
1. Fassaad on ühine – tehke otsus ühiselt. Hoone fassaad on korteriomanike kaasomand ja selle korrashoid on ühistu ülesanne. Akende ja rõduklaaside välispind on osa fassaadi välimusest. See tähendab, et otsust „hoiame fassaadi puhtana“ ei pea tegema iga korteriomanik eraldi – selle saab teha ühistu nagu iga teise korrashoiuotsuse. Täpne jaotus, mis kuulub ühisosa ja mis eriomandi alla, on kirjas ühistu põhikirjas – see tasub üle vaadata.
2. Pange kogu maja pesu hääletusele. Kõige selgem tee on panna üldkoosolekul hääletusele kogu maja välispindade pesu. Kui enamik on poolt, pestakse kõigi korterite aknad – ka nende omad, kes ise ei oleks pesu tellinud. Tulemus on ühtlane, kellegi aknad ei jää naabri pesuvee ega vihma tõttu triibuliseks ja haldur ei pea pidama nimekirja, kes tellis ja kes mitte. Korrashoiuotsused tehakse üldjuhul häälteenamusega – kontrollige oma põhikirjast, kuidas see teie ühistus käib.
3. Pange akende pesu kuumaksu sisse, mitte ühekordse arvena. Ühekordne väljaminek tekitab alati vastuseisu – eriti neis, kes leiavad, et nende aknad on veel piisavalt puhtad. Kui akende pesu on ühistu majanduskavas nagu trepikoja koristus või muruniitmine, jaotub kulu kuumaksete vahel ja muutub tavaliseks hooldusreaks, mitte eraldi otsuseks. Fassaadi välispinnad saab siis pesta regulaarselt ja keegi ei pea seda igal aastal uuesti läbi hääletama.
Mida ühistu peab tööpäevaks korraldama
Et töö läheks sujuvalt, on ühistul vaja korraldada neli asja: pääs katusele, veevõtukoht, üks kontaktisik tööpäeval ja elanike teavitamine. Teavituse saadame valmiskujul koos rõdude registreerimislingiga – ühistu ei pea seda ise kirjutama.
Elanikele tasub ette öelda kolm asja. Rõduklaaside väliskülje pesemisel jäävad siseküljele veenired – see on tööviisi paratamatu osa, mitte puudus. Täisklaasitud rõdu lükandklaasid peavad olema tööpäeva hommikuks lahti lükatud, sest muidu jääb iga klaasi serv naaberklaasi taha ja rõdu taga olev toaaken piirde varju. Lisaks peavad tööpäeval kõigi korterite aknad olema suletud ning rõdud esemetest vabad.
Pikemalt sellest, kuidas töömaht enne tellimist selgeks rääkida, kirjutasime postituses „Kuidas vältida segadusi akende pesu tellimisel”.
Kokkuvõte
Puhtad aknad kortermajas on ühistu, mitte üksiku korteri otsus. Kui otsus tehakse ühiselt, kulu jaotub kuumaksete vahel ja töö tehakse kogu majale korraga, saab iga korter ühtlase tulemuse ja haldur ei pea kellelegi selgitama, miks naabri aken on puhtam.
Kui sinu ühistul on sama küsimus laual, küsi pakkumist – vaatame su maja üle ja ütleme, mida see tähendab just teie fassaadi puhul.
