Talviste katusetööde hooaeg on käes ja paljud korteriühistud seisavad silmitsi sama küsimusega: „Kas meie ühistu saab olla süüdi, kui töödeks palgatud firma töömees katuselt alla kukub?“
Vastus võib teid üllatada.
Tüüpiline väärarusaam, mis võib kalliks maksma minna
„Meie oleme ainult tellija, mitte tööandja. Meil pole oma töötajaid, seega tööohutusseadus meile ei kehti.“ Kas see kõlab tuttavalt?
Juriidiliselt võib see tunduda õige – kui ühistul pole palgalisi töötajaid, ei ole te klassikalises mõttes tööandja. Kuid teie vastutus ei kao – see tuleb lihtsalt teisest uksest sisse.
Ehitise omaniku varjatud vastutus
Korteriühistu vastutab ehitise omanikuna.
Vabariigi Valitsuse määrus nr 377 („Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“) paneb teile kohustuse tagada, et töökeskkond – antud juhul katus – oleks ohutu, olenemata sellest, kes seal tööd teeb.
Teeme asja selgeks: kes vastutab mille eest ja kuidas vältida traagilisi õnnetusi.
Vastutuse jaotus korteriühistu ja töövõtja vahel
- Töövõtja vastutab protsessi eest (kuidas ta töötab)
Palgatud firma peab tagama:
- töötajate väljaõppe ja sertifikaadid;
- sobiva ja nõuetekohase turvavarustuse olemasolu;
- töötajate kainuse ja tervisliku seisundi.
- Tellija (korteriühistu) vastutab keskkonna eest (kus tööd tehakse)
Teie kui ehitise omaniku kohustus on tagada, et:
- katusel oleksid sertifitseeritud kinnituspunktid (ankrupunktid);
- töökeskkond oleks ohutu ja ligipääsetav;
- ohtlikud kohad oleksid märgistatud.
Eluline näide: kui soodne muutub kalliks
Kujutage ette järgmist olukorda.
Teie ühistu valib välja soodsaima pakkumise teinud firma. Töömees läheb katusele lund koristama, kuid katusel puuduvad sertifitseeritud ankrupunktid.
Mida teeb asjatundmatu töömees?
Ta seob oma köie telekaantenni, ventilatsioonitoru või katuseluugi käepideme külge. Tundub turvaline, eks?
Aga mida ütleb füüsika?
Need detailid on ehitatud taluma tuult või käe raskust (umbes 50 kg). Kui inimene kukub, tekib kukkumise hetkel dünaamiline löökjõud, mis võib olla üle kümne korra suurem – me räägime sadade kilode või isegi tonnide suurusest jõust.
Tagajärg? Antenn või toru rebeneb katusest lahti, lõhkudes katusekatte. Töömees kukub alla.
Kes on süüdi? Selles olukorras olete te kaasvastutav, sest ei pakkunud ehitise omanikuna ohutut töökeskkonda.
Kuidas tuvastada pädev töövõtja?
Parim kaitse on kontrollida, keda te oma katusele lubate. Ainult koolitatud meeskond oskab riske hinnata ja keeldub töötamast, kui tingimused on eluohtlikud.
Küsi pakkujalt need kolm kontrollküsimust
- „Mis standardile vastavad teie rakmed?“
Paljud kasutavad valesid rakmeid, mis kukkumisel võivad selgroo murda.
✅ Õige vastus lamekatusel: rakmed vastavad standardile EN 361 (täiskeharakmed).
✅ Õige vastus kaldkatusel: rakmed vastavad standardite EN 361 + EN 358 + EN 813 kombinatsioonile.
Miks see erinevus oluline on?
Kaldkatusel on vaja istumisrakmeid (EN 813). Tavalised rihmad soonivad kukkumisel jalgadesse, sulgevad vereringe ja võivad minutitega põhjustada teadvusekaotuse (nn rippumistrauma).
- „Millal viimati kontrolliti teie turvarakmeid?“
Igal turvavarustusel peab olema pädeva isiku kontrollakt.
Õige vastus: viimase 12 kuu jooksul.
- „Mis standardile vastavad teie kiivrid?“
Õige vastus: kiiver vastab standardile EN397+EN 12492, mis on mõeldud kõrgtöödeks.
Miks tavalisest ehituskiivrist ei piisa?
Standard EN 12492 nõuab, et kiiver kaitseks tõhusalt ka pea külgi, esi- ja tagaosa. Kõrguselt kukkudes ei kuku inimene püstises asendis, vaid võib põrkuda takistustega suvalise nurga alt.
Kokkuvõte korteriühistu juhatusele
Korteriühistu juhatusena ei pea te teadma, kuidas köit siduda. Aga te peate nõudma, et teie katusel töötaksid professionaalid, ja te peate tagama, et katusel oleksid sertifitseeritud punktid, kuhu need professionaalid end kinnitada saavad.
Kui teie katusel puuduvad ankrupunktid või kahtlete nende seisukorras, võtke meiega ühendust. Teeme auditi ja pakume lahenduse, mis hoiab nii katused terved kui ka südametunnistuse puhta.
Küsi lisainfot: info@skyproff.ee
