Kõrgtöid tehes püsib vaatamata turvavarustusele risk, et võib alla kukkuda. Sestap peab tunnetama, kas töö on jõukohane või mitte. 

Nähes, kuis keegi libistab end köiest hoides mööda kõrghoone fassaadi, võib vaid vaadates tunda peapööritust. Samas on töö mitmekümne meetri kõrgusel õhus nii mõnegi mehe argipäev. Kinnisvarahoolduse kõrgtöödega tegeleva Püünsi Piratas OÜ juhile ja omanikule Kristjan Heinmetsale (42) pakub töö kõrgustes nii kõhedust kui toredust.

Milliste töödega peamiselt tegelete?

„Enamasti kõrghoonete hooldusega, näiteks on fassaad mustaks läinud ja seda tuleb survepesuriga pesta, mida teeme köiel olles. Sagedased akna- ja katusepesud, mida tellingutel ei tee. Kõige kõrgemaks objektiks on olnud Tallinna Teletorn, aga tavaliselt on 5-10korruselised hooned. Hetkel on peamiselt rennipuhastus. Praegu läheb kiiresti pimedaks, aga abiks on pealamp. Seda kasutame ka siis, kui on vaja rahvusvaheliste artistide kontserdilavadel lavatehnikat, valgustust või heli paigaldada ja maha monteerida.

Talvisel ajal lükkame kõrgetelt katustelt alla lund ja eemaldame jääpurikaid. Üldiselt on talvel tööd hõredamalt, sest kliima tõttu ei saa palju teha. Kui oled päev läbi õues, siis pead vaatama, et poleks väga palav ega külm. Tuleb ilmastikule vastavalt kihiliselt riietuda. Tööd tehes püsib oht alla kukkuda. Kasutame rahvusvahelisi reegleid, et seda vältida.“

Millest objektil alustate? Kuhu köie kinnitate ja kuivõrd kindel võib olla, et siiski alla ei libise?

„On objekte, mille katusele ei saagi minna. Siis leiame trepikojas mõne punkti, mis on hästi tugev ja kindel, paneme julgestuse selle külge. Proovime töö võimalikult ohutuks teha.“

Hirmu tööd tehes ei ole?

„Ikka on. Muidu ei teekski. Väikene judin on kogu aeg sees. Purjelauaga sõites on samamoodi – kui kiirus on suur, siis on võbin sees. Väike põnevusmoment peab ka tööd tehes pidevalt olema. Fassaadilt või katuselt alla jõudes on tunne, justkui oleks jälle uus päev ja uus elu. Ütled esimesele vastutulijale:“Tere!“ Koju jõudes on meel ja tuju rõõmus, see nakatab ka teisi. Hea on olla ja kõigil teistel on samuti tore.

Ühest küljest töö küll väsitab väga palju, kuid hoiab füüsiliselt vormis. Teisalt saab see tehtud ja kui kõik on õnnestunud, siis on hea meel.“ 

Kõrgust te ei karda?

„Natuke siiski ja alati kardan, niisama lihtne kõik ei ole. Tööd tehes pole mõtet väga alla vaadata, pigem peab jälgima, et üleval oleks kõik korras.

Erandjuhtudel oleme terve päeva üleval olnud, näiteks, kui osalesime 90meetrise Kultuurikatla korstna renoveerimisel.“

On teil väga ohtlikke olukordi ette tulnud?

„Pikemat aega töötades on neid olnud – mida rohkem ronid, seda suurem on risk alla kukkuda. Vahel tekitavad ohte klaasist rõdud ja ääred. Kuigi köiekaitse turvab, siis mingi risk jääb, aga ühtegi täpsemat juhtumit mulle hetkel ei meenu, kuigi seda tööd olen teinud seitse aastat. Olen õppinud Kanadas, mul on ka rahvusvahelised kõrgtöö paberid. Kanadas tegin oma esimesi kõrgtöid.“

Kuidas kõrgtööd tehes närvid vastu peavad?

„Piiri peab tunnetama, kas töö on jõukohane või mitte. Meil on kokkulepe, et ülemäära keegi midagi tegema ei hakka, lähtume oma mõistusest.

Kaljuronimisoksused tulevad seda tööd tehes kasuks. See on minu väikeseks hobiks, mida harrastan üksjagu Eestis, et tunda varustust: kuhu ja missugune köis sobib jne.

Kui liiga julge olla, siis on see kahjulik. Võib liialt uljaks minna, mistõttu muutub riskioht suuremaks. Ülemäära riskida ei maksa. Alati mõtleme päästeplaanile – kui midagi peaks juhtuma, kuidas me teist inimest päästame? Kui päästeplaani pole, siis me seda tööd ka ei tee, variant B peab olema.“

Riskidega arvestatakse liiga vähe 

Skyproff OÜ kõrgtööde spetsialist ja koolitaja Toomas Holmberg, kuivõrd arvestatakse kõrgtöid tehes võimalikke riske? Palju ja mis laadi õnnetusi juhtub?

„Kõige rohkem õnnetusi juhtub redelitelt, tellingutelt vms kukkudes. Tegelikult arvestatakse riskidega väga vähe. Riskianalüüse eriti ei tehta ― ei ettevaatavaid põhjalikke analüüse ega viimase hetke riskianalüüse objektil.

Peamine, millega ei arvestata, on rippumistrauma, mis võib tekkida siis, kui inimene jääb pärast kukkumist kukkumise kaitsevahenditesse rippuma. Samuti pole tihti plaani, kuidas teda kõrgustest päästa või kätte saada.

Kuna tegu on üpris spetsiifilise õnnetusjuhuga, siis ei pruugi ka Päästeametil alati päästevõimekust olla, kui kannatanu on raskesti ligipääsetavas ja kõrges kohas. Näiteks Skyproff korraldas oktoobri lõpus Keila päästekomandoga ühisõppuse, et just selliseid olukordi esmakordselt koos läbi harjutada.“

Turvavarustust ikka kasutatakse?

„On näha, et kasutatakse rakmeid, aga kas need on antud töö jaoks ka õiged, seda ei julge öelda. Tihti pole rakmed kuskile kinnitatud ja kui nad ka on, siis ei pruugi olla kinnitatud selleks mõeldud kohtadesse. Ankrupunktid peavad olema väga vastupidavad, kuid tihti kasutatakse suvalisi katusel olevaid torusid vms, mis kukkumise korral murduksid ja langeksid alla koos inimesega.“

On aja jooksul nii tööandjate kui töötajate teadlikkus suurenenud ja turvavõimalused muutunud?

„Teadlikkus on nii palju tõusnud, et vähemalt antakse inimestele rohkem kasutada rakmeid ja kiivreid. Kliendid (vähemalt suurkliendid, nt riigiettevõtted) nõuavad ka rohkem, et teenusepakkujatel oleks läbitud vastav kõrgtööde koolitus.

Lääne-Euroopas ja Skandinaavias on teadlikkus suurem kui Eestis. Seadusandlus on meil ka märgatavalt vähem reguleeritud ja jätab palju tõlgendusruumi. Mujal Euroopas on seadusega määratud konkreetsemad ja rangemad nõuded. Eestis ei ole ka väga selgeid ja täpseid juhendeid. Skyproff teeb mitu korda aastas tasuta infotunde, selgitades kõrgtööde riske ja nende ennetust.“

Milliseid vigu töötajad ise teevad?

„Paljud ei pane endale kukkumiskaitsevahendeid ja rakmeid õigesti peale. Tihti ei kinnitata neid õigetesse kohtadesse või unustatakse üldse kuhugi kinnitada. Töötajad peaks ka ise igal objektil riske hindama ja juhtima nendele oma ülemuste tähelepanu. Julgelt tuleb nõuda endale sobivaid isikukaitsevahendeid ― näiteks rakmed peaksid olema personaalsed, et need istuksid seljas täpselt iga inimese keha järgi.“

Milliseid soovitusi jagate nii tööandjatele kui töötajatele?

„Ärge riskige oma elu ja tervisega selleks, et raha teenida! Viige ennast kurssi, mis õigused ja kohustused on teil kõrge riskiga tööd tehes. Nii töötajad kui tööandjad võiksid alustada Tööinspektsiooni koostatud kõrgustes töötamise juhendi lugemisest.

Varustuse hankimisel tuleb silmas pidada, et kõik vahendid ei sobi igat tüüpi töö jaoks. Varustuse õigesti kasutamiseks on kindlasti vaja, et pädev isik juhendaks, samuti peab varustust igal aastal laskma asjatundjal inspekteerida.

Kõrgustes liikumine, ohutu töötamine ja ohuolukorras käitumine vajavad praktilist harjutamist. Ainult teooria lugemine ei aita ― tuleks pädeva koolitaja juures ise kõik vajalikud manöövrid ja olukorrad läbi harjutada. Selle kohta kehtib ütlus: “Teooria ilma praktikata on komöödia, praktika ilma teooriata tragöödia.”

Pildil: Kristjan Heinmets, kes omandas kõrgtööks vajalikke oskusi Kanadas.

Ohtliku tööga kaasneb lisaks vigastusohule tihti ka oht elule. Alljärgnevalt statistika Euroopa Liidus juhtunud surmaga lõppenud tööõnnetustest:

Allikas: https://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/2522

Skyproff korraldab erinevaid kõrgtöödega seotud koolitusi nii algajatele kui ka töötavatele professionaalidele. Vaata lisaks meie koolituste lehelt