2022 aastal oli juhuslik kukkumine Eestis levinum surmapõhjus kui terve aasta avariid, uppumised ja tuleõnnetused kokku. Kukkumised troonivad ka tööõnnetuste statistikas.
“Viimase kümne aasta jooksul on kukkumise tõttu surnud 1411 inimest,” lausus Lass, kelle sõnul on see surmapõhjusena ka viimase kümne aasta jooksul levinum kui avariid, uppumised või tuleõnnetused.
Iga kolmas tööõnnetus on seotud kukkumisega
Tööõnnetuste statistikas troonivad samuti kukkumised, libisemised ja komistamised, näitavad tööinspektsiooni andmed. Iga kolmas Seejuures lõppes iga kolmas niisugune õnnetus töötajale raske tervisekahjustusega.
Tööinspektsiooni peadirektori Kaire Saarepi sõnul sai 2022 aastal tööl viga 3685 töötajat ehk pea Põltsamaa linna jagu inimesi. Peamisteks põhjusteks olid kukkumised, libisemised ning komistamised. Saarep selgitas, et peamine põhjus, miks inimesed tööl kukuvad ei ole talvine libedus, vaid inimeste tähelepanematus ja teadmatus, kuidas õnnetusi vältida. „Kui varasemalt on olukord ettevõtetes olnud parem, siis eelmisel aastal oli kukkumisi, komistamisi ja libastumisi töökeskkonnas oluliselt enam – keskmiselt 3 inimest päevas – ja seda olenemata majandusharust. Kahjuks on kukkumiste arv nii samal tasapinnal kui ka kõrgelt jätkuvalt suur ka sel aastal ning olulist langust näha ei ole,“ tõdes Saarep. Tema sõnul valmistab muret peamiselt see, et tegemist on lihtsalt ennetavate õnnetustega, mille vältimiseks saavad palju ära teha nii tööandjad kui ka töötajad ise. „Panen tööandjate südamele, et oma töötaja eest hoolitsemine on parim jõulukink nii teile endale kui ka töötajatele,“ lisas Saarep.
