Ohtude ennetuse üldpõhimõtted
Kõrgustes töötamisel on oluline tööd alustades endalt küsida, kas tööd saab teha ka maapinnalt. Kui vastus on jah, siis tasub seda kindlasti teha, et riske vähendada. Kui vastus on ei, tuleb esmalt ohtusid hinnata. Ohtude hindamisel tuleb kindlaks teha, milline on töökoht, mis võib olla ohuallikaks, milline on töötamise asend, mis on ülesanne ja kui kaua selle täitmisega läheb, ning arvestada töötaja kogemustega.
Kui ohuallikaid ei ole võimalik kõrvaldada, siis tuleb neid võimalusel vähendada. Selle jaoks on vaja kasutada turvarakmeid, ankrupunkte, pinguteid jmt. Lisaks, kui on võimalik, tuleks kasutada tööpiirkonnas kaitsepiirdeid ja barjääre. Ohtu vähendab ka töötajate turvatunne ja mugavus.
Ohtudega seoses peab igal kõrgtöid teostaval ettevõttel olema välja töötatud ühtne ennetuspoliitika, milles on välja toodud tehnika, töökorralduse ja töötingimuste mõju. Töö teostamisel on oluline sobiva päeva, aja, meetodi, seadmete ja töötajate valik. Lisaks on soovituslik, et ettevõttel oleks ühised turvameetmed. Turvameetmete tõhusust suurendab ka töötajatele asjakohaste juhiste andmine. Igale töötajale tuleb anda asjakohast teavet tööjuhendite, ettevaatusabinõude ja keeldude kohta.
Ohte saab vältida ka tehnika arengut jälgides ning uue tehnoloogiaga kaasas käies. Arenguga käsikäes muutub töö turvalisemaks ja tõhusamaks.
Ohutus kõrgustes ning selle hindamine?
Tööandja peab lähtuma kahest ennetuse üldpõhimõttest:
- Ohtude vältimine;
- Ohtude hindamine, kui neid ei ole võimalik vältida.
Ohtude hindamisel on 5 sammu, mida peab jälgima:
- Esiteks tuleb välja selgitada ohud, mis võivad põhjustada vigastusi (ohtudeks võib olla libisemine, tuli, kemikaalid, masinate liikuvad osad, kõrgtöö, surveseadmed, elekter, tolm, aurud, temperatuur jne).
Ohtude väljaselgitamisele aitavad kaasa tootja juhendid, töötajate ja nende esindajate käest arvamuse küsimine ning tootja juhendid ning registreeritud õnnetus- ja haigestumisjuhtude andmekogu. - Teiseks tuleb välja selgitada, kellel on oht saada vigastada. Selle jaoks ei ole vaja loetleda töötajate nimesid, vaid samalaadset tööd tegevate inimeste gruppe (näiteks kontoritöötajad, hooldustöölised, koristajad jne.) Suuremat tähelepanu tuleb pöörata vähenenud töövõmega töötajatele, noortele, emadele ja rasedatele, vähese kogemusega töötajatele, üksi töötavatele inimestele ning välismaalastele.
- Kolmandaks tuleb välja selgitada, kas ohtude ära hoidmiseks on võimalik veel midagi teha. Kui ohtude vältimiseks kasutatakse ettevaatusabinõusi, mis järgivad õigusaktides sätestatud eeskirju ja häid tavasid, kõrvaldavad või minimeerivad ohtusid ning vastavad kutsestandarditele – siis on ohud kontrolli all. Lisaks sellele peab töötajatele pakkuma piisavat väljaõpet, nõustamist, asjakohaseid süsteeme ja menetlusi. Kui ohud ei ole kontrolli all, tuleb nõutud tegevuste kohta koostada loetelu.
- Neljandaks tuleb järeldused dokumenteerida. See on oluline, kui on vaja tõestada, et kontroll viidi läbi nõuetekohaselt: selgitati välja inimesed, kes võivad olla ohustatud, käsitleti kõiki ohtusid ning võeti kasutusele piisavad ettevaatsuabinõud. Leitud järeldused tuleb töötajatele teatavaks teha.
- Viiendaks sammuks on kirjapandud tulemuste läbivaatamine. Selleks määratakse kindel kuupäev. Läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas kaasatud ettevaatusabinõud aitavad kõiki ohte piisavalt kontrollida. Saadud tulemused dokumenteeritakse. Muutused töökohtadel (uued materjalid, masinad vms) võivad tekitada uusi ohte. Nende väljaselgitamisel läbitakse taaskord 5 sammu meetod.
