Rippumistrauma on meditsiiniline seisund, mis tekib pärast rakmetesse kukkumist ja rippuma jäämist. 5-10 minutiga kaotab kannatanu teadvuse. Tervisekahjustused võivad tekkida juba vähem kui 10 minutiga. Kui kannatanu jääb ka pärast teadvuse kadu püstisesse asendisse rippuma, on suur oht, et olukord lõpeb surmaga.
Kuidas tekib rippumistrauma?
Rippumistrauma tekib siis, kui inimene jääb rakmetesse rippuma püstises asendis. Rakmed ei ole mõeldud rippumiseks, vaid kukkumise peatamiseks, mistõttu tuleb pärast kukkumist päästa kannatanu väga kiiresti. Rippumistrauma ei teki mitte ainult pärast kukkumist, vaid ka muudel juhtudel, kui töötaja lõpetab aktiivselt liigutamise ja jääb püstisesse asendisse rippu (näiteks muu tervisehäda, paanikahoo või tehniliste raskuste korral).
Mõnikord juhtub, et pikalt liikumatult seistes kaotab inimene teadvuse ja minestab. Põhjuseks on vähenenud aju verevarustus, kuna lihased ei tööta aktiivselt ja seega ei juhita veeniverd piisavas koguses tagasi ülakehasse. Minestades kukub inimene pikali ning horisontaalses asendis voolab veri kiirelt taas ringlusesse. Seejärel teadvus taastub.
Paraku on rippumistrauma ohver piiratud liikuvusega ega saa õhus horisontaalsesse asendisse ei kukkuda ega (üldjuhul) ise liikuda. Seetõttu läheb pärast teadvuse kaotust rippudes olukord aina hullemaks, mitte ei leevene.
Mis on sümptomid ja tagajärjed?
Rippumistrauma sümptomid on:
- uimasus ja higistamine
- pulsi ja hingamissageduse tõus
- pulsi ja hingamissageduse järsk langus
- kohe järgnev teadvusekadu
Kui nüüd kannatanut kiirelt ei päästeta, võib saabuda surm lühikese ajaga.
Esimesed šoki sümptomid ilmnevad keskmiselt 3-5 minutiga ning teadvus kaob 5-10 minutiga. Surm saabub keskmiselt 15-30 minuti jooksul.
Allolevad skeemid aitavad seletada erinevaid mehhanisme, mis liiga kaua rippudes surma põhjustavad:
Päästmiseks olevat aega võivad veelgi lühendada:
- kukkumisel saadud vigastused,
- külm ilm, märjad riided,
- südame-veresoonkonna haigused,
- alkoholisisaldus veres,
- vedelikupuudus,
- väsimus,
- jms faktorid.
Kuidas aidata kannatanut?
Enne päästetööde alustamist helista 112!
Pärast kannatanu päästmist (tasasele pinnale toomist) peab käituma järgnevalt:
- Teadvusetu kannatanu
- pane pikali asendisse
- järgi esmaabi ABC-d
- kontrolli, kas kannatanu hingab ja kas tal on pulss
- kui on pulss, aga ei hinga – vabasta hingamisteed
- kui pulssi ei ole – alusta kohe südamemassaažiga
- Teadvusel kannatanu
- jäta mugavasse istuvasse asendisse
- jälgi elutähtsaid funktsioone kuni kiirabi saabumiseni
Pärast edukat päästmist võivad kannatanut ohustada mürgid, mis on kogunenud verre jalgades. Kui koed on muljutud ja kannatavad hapnikuvaeguse all, eralduvad verre ürgid rasvkudedest, samuti muutub veri happelisemaks. Kui kannatanu pannakse pärast päästmist kohe pikali, pääseb see mürgine veri vabalt liikuma. Jõudes järsku südamesse, võib see põhjustada halvimal juhul surma. Samas tuleks kiirelt taastada verevarustus ajusse, mis istuvas asendis võtab kauem aega kui lamavas.
Siiani ei ole meditsiinivaldkonnas üksmeelt küsimuses, kas pikalt rippunud kannatanu tuleks pärast päästmist jätta istuvasse või lamavasse asendisse.
Kuidas ennetada halvimat?
- Järgi alati kehtivaid turva- ja ohutusnõudeid.
- Kontrolli enne igat kasutuskorda üle oma varustus.
- Vali ilmale vastavad riided.
- Tee tööd ainult siis, kui tunned end terve ja tugevana. Väldi töötamist uimases, üleväsinud, näljases vms olekus. Kindlasti ei tohi töötada alkoholi vm uimastavate ainete mõju all.
- Igal kõrgtööde objektil peab olema mitu töötajat korraga, et üks saaks vajadusel teist päästa.
- Kohe, kui on juhtunud kukkumine või muul põhjusel jäädakse liikumatult rippuma, tuleb kutsuda kiirabi, kuna tervisekahjustuste teke on vaid minutite küsimus. Seejärel tuleb viivitamatult asuda kannatanut päästma.
- Rippumistrauma tekkimist aitavad aeglustada spetsiaalsed jalarihmad, mille abil saab rippuma jäänud tehnik keharaskuse jalgadele viia, seeläbi vabastada kubemeveenid ja “pumbata” rohkem verd ringlusesse.
- Mõnel juhul võib olla võimalik muuta oma asendit horisontaalsemaks ning taastada jalgade liigutamise võimalus. Seda tuleb kindlasti teha nii kiiresti kui võimalik, et ennetada teadvuse kaotust.
Rippumistrauma ennetamine juhtudel, kus kukkumist ei ole toimunud
Kui kõrgustes töötav inimene tunneb, et
- pea käib ringi,
- on tekkinud külm higi,
- pulss hakkab tõusma,
siis tuleb koheselt töö lõpetada!
Meie andmetel ei ole Eestis veel ükski kõrgtööline rippumistrauma tagajärjel surnud ega püsivaid vigastusi saanud. Et seda ka tulevikus ei juhtuks, tuleb alati pidada kinni ülaltoodud nõuannetest ning levitada teadlikkust rippumistrauma kohta kõigi seas, kes töötavad kõrgemal kui 2 m ja kasutavad rakmeid kukkumise peatamiseks.
Kui soovid kõrgtööde riskidest ja ohutusest rohkem teada saada, tule Skyproffi tasuta infotunnile või kõrgtööde koolitusele.
Allikad:
- Toomas Holmberg, Skyproff OÜ kõrgtööde koolituste materjalid
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2658225/
