Tööinspektsioon avaldas 2026. aasta sihtkontrolli „Kõrgustes töötamine” kokkuvõtte. Inspektorid käisid kevadel ja sügisel 132 ehitusplatsil ning tuvastasid kokku 727 puudust. Töö peatati 40 korral ja töövahendi kasutamine keelati 53 korral. Ehitussektoris oli 31. augusti seisuga registreeritud 158 tööõnnetust, neist üks lõppes töötaja surmaga.
Need on Tööinspektsiooni numbrid, mitte meie omad. Aga me näeme samu asju iga nädal objektidel, kuhu meid kutsutakse — nii kõrgtöid tegema kui ka koolitama. Sellepärast võtame kokkuvõtte punkt-punktilt läbi ja ütleme, mida iga puudus praktikas tähendab.
Kaheksa puudust, mis kordusid kõige sagedamini
Tööinspektsiooni kokkuvõte toob välja sagedasemad puudused (sulgudes puuduste arv):
- Tellingute püsikindlus ja ohutus (51). Aluspind, ankurdus, kaitsepiirded ja rataste lukustus.
- Kaitsekiivri kasutamine (47). Kiiver on olemas, aga autos või tööriistakastis.
- Ühiskaitsevahendid üle 2 m kukkumiskõrgusel (43). Puuduvad piirded tellingutel, töölavadel ja katustel.
- Esmaabivahendid ja märgistus (43). Apteek, silmadušš ja nende asukoha tähistus.
- Ohuala märgistus ja juurdepääs (40). Mittevalmis tellingud tähistamata, juurdepääs tõkestamata.
- Kaitsepiirded ja avade kaitse (39). Katmata vahelaeavad, piiramata trepiavad.
- Esmaabiinfo ja sideühendus (37). Puudub 112 info, esmaabiandja nimi ja number.
- Tellingute töölavad ja juurdepääs (32).
Eraldi real: kukkumisvastaste isikukaitsevahendite kasutamise ja kontrollimisega seotud puudusi oli 21 ning vahendite korrasoleku, hoolduse ja kontrollimisega seotud puudusi samuti 21.
Mis kõige rohkem silma jäi: katus ilma piirete ja rakmeteta
Kokkuvõte kirjeldab kaheksat juhtumit, mille puhul alustati väärteomenetlus. Viis neist kaheksast olid katusetööd — kõrgustel 5 kuni 11 meetrit — kus puudusid kaitsepiirded ja töötaja ei kasutanud ei kaitsekiivrit ega turvarakmeid. Kahel juhul töötas inimene korvtõstuki korvis ilma rakmeid ettenähtud kinnituspunkti kinnitamata.
Me oleme sellest kirjutanud varem: alla kahe meetri pole ohtu? Vale ja kes vastutab, kui töömees katuselt alla kukub. Tööinspektsiooni kokkuvõte ütleb sama, mida meie: kõigepealt ühiskaitse (piirded, võrgud), ja alles siis, kui see pole võimalik, turvarakmed — ning rakmed peavad olema kinnitatud. Üksnes rakmete kandmisest ei piisa.
Mida see tööandja jaoks praktikas tähendab
Enamik neist puudustest ei nõua suurt investeeringut. Need nõuavad, et inimesed objektil teaksid, mida vaadata, ja oskaksid seda teha. Kiiver jääb autosse ja rakmed kinnitamata mitte sellepärast, et varustust pole, vaid sellepärast, et keegi pole näidanud, miks ja kuidas.
Siin on, kuidas Tööinspektsiooni leiud meie koolitustega kokku lähevad:
- Katusetööd ilma piirete ja julgestuseta (5 juhtumit 8-st) → Katusetööde ohutuse koolitus: köite ja julgestusliinide paigaldamine katustele, kukkumise peatamine, redelite julgestamine, päästetööd katustel. Kaks päeva, tunnistus kehtib 2 aastat.
- Kaitsekiiver ja turvarakmed jäävad kasutamata → Kõrgtööde ABC: ühe päevaga riskid, seadusandlus, õige varustuse valik ja kasutamine, päästekomplekt. Sobib ka juhtidele ja tööohutuse eest vastutajatele, kes peavad objektil kontrollima.
- Redelid vale otstarbega ja vigased (28 puudust) → Redelikoolitus: sobiva redeli valik, seisukorra kontroll, kasutusjuhendi lugemine, ohutu paigaldamine. Kuus akadeemilist tundi.
- Kukkumisvastased isikukaitsevahendid kontrollimata (21 puudust) → Varustuse inspektsioon: iga-aastane kontroll pädeva isiku poolt koos kirjaliku raportiga iga varustuse osa kohta. Kontrollimata varustuse kasutamine on seadusevastane.
- Kinnituspunktid ja süsteemid objektil → Kõrgtööde audit: hindame, kas olemasolevad ankurduskohad ja kukkumiskaitsesüsteemid vastavad nõuetele.
Esmaabi puuduste kohta (kokku 134 puudust) me koolitust ei paku — aga tuletame meelde, et esmaabiandja koolitus tuleb korraldada ühe kuu jooksul määramisest ja täienduskoolitus iga kolme aasta järel. Küsige oma töötervishoiuteenuse pakkujalt.
Meelespea homseks hommikuks
Tööinspektsiooni enda kontrollküsimused, mida tasub objektil enne tööpäeva algust läbi käia:
- Kas kukkumisohtlikud servad ja avad on piirestatud või kaetud?
- Kas tellingud toetuvad tugevale alusele, on ankurdatud ja piiretega?
- Kas redel on terve, stabiilne ja sobib tehtavaks tööks?
- Kas turvarakmed on kinnitatud — mitte ainult seljas?
- Kas kiiver ja kaitsejalanõud on töötajal, mitte autos?
- Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja töötajad teavad, kes on esmaabiandja?
Kui mõnele küsimusele on vastus „ei tea”, on see koht, kust alustada.
Tööinspektsiooni täielik kokkuvõte koos fotode ja viidetega määrustele on avaldatud ti.ee statistika lehel.
Soovite, et teie meeskond läbiks koolituse teie enda objektil? Saatke koolituspäring.
