Kõrgtöödest rääkides on tihti teemaks kukkumiskaitse, aga seekord keskendume hoopis talvisele kaitsele. Külmad ilmad võivad su tervist ja varustust tõsiselt mõjutada, kui sa pole piisavalt ette valmistunud. Vahet pole, kas töötad elektrimastidel, köietehnikuna või katustel – siin on nõuanded, mis aitavad sul end kõrgustes töötades külma mõjude eest kaitsta.
RAKMED JOPE PEAL VÕI ALL?
Gravitec soovitab kanda rakmeid jope peal mitmetel põhjustel.
Venivus:
Kukkumise korral võivad rakmed märgatavalt venida. Kui kannad jopet rakmete peal ning kukud, võivad rakmed venida üle su pea ning tekitada eluohtliku olukorra, kus jääd kandma kaelaga jopelukule. Kui lukk tuleb kukkumisel lahti, võib see tekitada haavu. Kui lukk jääb kinni, võib see tekitada poomisefekti ning su lämmatada.
Kohandamine:
Võib-olla pead sa kohandama rakmete pandlaid, et kompenseerida paksude riiete suurust. Kui oled rihmu nii palju tagasi tõmmanud, et jala- või õlarihmadel enam rihmapikkust üle ei jäägi, tuleb kasutusele võtta suurema numbriga rakmed. On oluline, et rihmade paikasättimise järel jääks rihmadele veel veidi lisareguleerimisruumi. Kukkudes võib see tagavara veidi läbi pannalde minna ning aidata su rakmeid ja keha kaitsta.
D-rõngale ligipääs:
Kõikidele kinnitusaasadele rakmetel on palju lihtsam ligi pääseda, kui need ei ole jope all peidus. Isegi, kui ligipääs on ka jope alt olemas, on nii suurem tõenäosus, et riie jääb ühenduste vahele kinni. Kui see juhtub, võib tekkida olukord, kus kukkumise peatamise vahendid ei rakendu korralikult.
KUKKUMISKAITSEVARUSTUS
Külm ilm võib materjalide sooritusvõimet mõjutada, mistõttu võib varustus õnnetuse korral järele anda või muutuda rabedaks ja praguneda. Kukkumiskaitsevarustust valides veendu, et see vastaks uusimale EN standardile – see tähendab, et varustus peab vastu ka külma ilma käes.
Hoia oma varustust kuivas keskkonnas. Tavaline hoiatus, et külma ja niiskuse käes võib löögisummuti efektiivsus langeda, peab paika. Kui löögisummuti on saanud märjaks ning hiljem külmunud, ei pruugi see vajalikul määral kukkumist pehmendada.
RIIETUS
Kehatüvi:
Kehatüve temperatuuri hoidmine on eluliselt oluline. Tööl olles ei tohiks sul olla muret hüpotermia või ellujäämise pärast. Võtmetähtsusega on kihiti riietumine. Esimene kiht peaks olema hingav ja nahale lähedal. Teise kihi eesmärk on soojust säilitada. Kolmas kiht peaks hoidma eemale niiskust. Arvesta riietudes ka sellega, kas rakmed kõikide nende riiete peale mahuvad.
Puuvillast valmistatud riided imavad endasse külma vett ja “imevad” soojuse su kehast välja. Paljud teksapüksid on valmistatud puuvillast – seega ei ole need parimad tööpüksid. Polüestrist valmistatud rõivad on hüdrofoobsed, ehk need ei ima vett sisse ning kuivavad kiiresti, mistõttu sobivad need paremini külma ilmaga kandmiseks.
Kindad ja sokid:
Külmad ja märjad käed-jalad võivad kogu päeva rikkuda. Külmadest kätest kaob osavus ja koordinatsioon, mille tõttu on raskem avada karabiine ja kasutada tööriistu. Halvimal juhul kukub töövahend maha või kaob toetav haare keha alt. Parimad töökindad on isoleeritud ja veekindlate peopesadega. Enamike ülesannete täitmiseks on vaja käsi kasutada, seega tasub need hoida võimalikult funktsionaalsetena. Jalga on parim panna mõnusad paksud polüestrist sokid, kuna need aitavad hoida jalgu soojade ja kuivadena.
Buff ehk torusall või suusamask:
Buff on suurepärane aksessuaar pea ja kaela soojas hoidmiseks. Salliga sarnaselt aitab buff kaela ümber kaasa kogu kehatüve soojaspüsimisele. Samuti on sellega mugav katta kõrvu, nina ja juukseid (kiivri alla pannes). Ka suusamask võib külma, niiske ja tuulise ilma korral enesetunde palju mugavamaks muuta, kuna sarnaselt buffile katab see pea ja kõrvad, lisaks ka lõua, suu ja põsed. Maski ostmisel vali kindlasti selline toode, millel on nina all hingamisauguke. Tänu sellele püsib nägu kuiv – hingeaur ei jää maski kinni.
TARBI PIISAVALT VEDELIKKU
Vee joomine on tähtis, kuid ununeb külmal aastaajal kergesti. Kõik teavad, et kuuma ilmaga tuleb palju vedelikku tarbida, kuid tegelikult kehtib sama ka jahedas. Raske füüsiline töö, näiteks ronimine, põhjustab higistamist. Kuigi higi aurustub kiiresti, kaotab keha siiski vett. Ka külma õhu sissehingamine suurendab veekaotust. Joo kas tavalist vett või kuuma teed termoses. Kuigi januga võib tekkida kiusatus, ei tohiks süüa lund. Kehal läheb rohkem energiat selle sulatamise ja soojendamise peale, mistõttu hakkab sul külm ja tekib veel suurem vedelikukadu.
KAS TEADSID?
Riiete soojapidavust mõõdetakse ühikuga “clo”. Selleks, et inimesel oleks mugav olla 21-kraadises ruumis, on vaja 1 clo isolatsiooniga rõivaid – näiteks tavalist kontoriülikonda. Udusulgedest jope soojapidavus on umbes 3 clod, polaaruurija magamiskotil umbes 6. Suveriietuse soojapidavus on umbes 0,2 clod.
Mida külmem on keskkond, seda suurema cloga riideid tuleb kanda, et säilitada mugav kehatemperatuur. ASHRAE andmetel on soojustatud kombinesooni ning pikkade varrukate ja säärtega sooja pesu kombinatsiooni clo 1,37. Ainuüksi põlvini ulatuvad soojad sokid on soojusväärtusega 0,06 clod!
