Katustel ja kõrgustes töötamine on tihti möödapääsmatu. Kuna kukkumine on üks suurimaid tööõnnetuste ja vigastuste põhjuseid, on väga oluline enne katusele minemist viia end kurssi sellega seonduvate riskidega.

Kõrgustes töötamiseks on vaja esmalt läbida vastav koolitus ning kasutada õiget turvavarustust. Varustuse valesti kasutamine võib paraku olla sama ohtlik kui üldse mitte kasutamine. Selleks, et aidata Sul katuse turvatoodete maailmas paremini orienteeruda, oleme Katusemaailma abiga koostanud põhjaliku juhendi erinevate mõistete, toodete ja ohutusnõuete kohta.

Katusele ronimine:

• Katusele ei tohi minna üksi
• Katusele ei tohi minna, kui ei ole paigaldatud turvaseadmeid
• Katusele ei tohi minna enda välja poolt improviseeritud kukkumiskaitselahendustega. Kukkumiskaitse peab vastama EN795 standardi nõuetele ning olema testitud ja heakskiidetud vastava teavitatud asutuse poolt. 
  • Teavitatud asutus on sertifitseerimisasutus (näiteks Eurofins või VTT Soomes, Dekra Saksamaal ja Austrias), mis on saanud vastava akrediteeringu kindla tooteliigi katseseeriate teostamiseks. Tal peavad olema vastava tasemega spetsialistid ning samuti teostatavatele testidele vastav katsetaristu koos seadmetega. Reeglina on nad registreeritud Euroopa Komisjoni lehel (Notified Bodies).

Redelid ehk katusele ronimine:

• Turvapuuri ehk turvakorviga redel on mõeldud redelil ronimisel selja poole kukkumise takistamiseks. Puur võimaldab kukkuda ainult allapoole ehk jalgadele. Samas on oht kukkuda turvakorvi lattide vahele ning saada sel kombel vigastusi. Kui libastud, võib kukkuda puuri vahele. Enamikel juhtudel murrab kukkunu mõned luud. On olnud olukordi, kus inimene kukub alla ilma jäsemeta. Seetõttu keelatakse kõikide puuridega redelite kasutamine Euroopa Liidus alates 2036. aasta 18. novembrist (loe lisa siit).
• Redel + julgestusliin ehk tõusurööbas (ingl. lifeline) – redeli külge või selle kõrvale ning enda külge kinnitatav vertikaalne julgestusliin. Libastudes peatab julgestusliin kukkumise ja töötaja jääb rakmetesse rippuma.
• Turvapuur + julgestusliin kombineeritud lahendust ei kasutata ega soovitata, kuna päästmisvõimalused on väga palju raskendatud ning kohati võimatud.
• Redeli asemel saab kasutada ka turvatreppi, mis on spetsiaalselt ehitatud ühelt katuselt teisele ja madalamalt katuselt kõrgemale minemiseks.

Ohutult katusele astumine:

• Esimene samm katusele ei ole jalaga astudes. Katus peab olema varustatud käeulatuse kaugusel paikneva turvapunktiga enda kinnitamiseks. Kui inimene on turvapunkti kinnitatud, võib katusele astuda.
• Alternatiiv võib olla turvarada ehk mõlemal pool olevad käsipuud, mis tagavad katusele astudes ohutuse. Käsipuu peab olema piisavalt pikk, et see suunaks katuse äärest inimese vähemalt 2 meetri kaugusele. Või peavad olema käsipuud paralleelselt katuse äärega nii, et see tagaks ohutuse katusele astumisel.

Katusepiirded:

• Turvaaed
• Katuseluukide võrgud 
• Katusekonstruktsioonina juba ehitatud piirded, mille kõrguseks on vähemalt 1000-1200 mm pinnast

Ankrupunktid: 

• A – Püsiv paigaldatud ankrupunkt, näiteks selline
• B – Eemaldatav ankrupunkt, näiteks selline
• C – Turvaliinid, näiteks selline
• D – Turvasiinid, näiteks selline
• E – enda raskusjõu ehk ballasti abil kukkumist takistav seadeldis, näiteks selline või selline

Kukkumist peatav süsteem/lahendus (ingl. fall arrest):

• Komplektis on personaalsed seadmed ehk rakmed + ankursling koos kukkumise pehmendajaga (löögileevendi) + köis
• Kui kukkumiskõrgus ületab 7 meetri piiri (min 6,25 m IFD juhendi järgi).
  • IFD on rahvusvaheline katusematerjalidega kauplevate ettevõtete ja organisatsioonide liit. Lisainfo: https://katuseliit.ee/ifd/. IDF on välja andnud erinevaid katustega seotud juhendeid, sealhulgas katuse ohutuse juhend: https://www.ifd-roof.com/ifd-guidelines.html.
• Pääseb paremini katuse äärde ja nurkadesse, kuid kukkumise korral on pendeldamise oht.
• Võimaldab kasutajal kukkuda üle katuse või ava serva ning pendeldavalt kõikuda, kuid piisava vahemaa puhul peatab kinni kukkumise. Kaasnevad kukkumise pidurdamisel tekkivad vigastused. Kukkunu vajab kiiret päästmist vastavalt eelnevalt koostatud päästeplaanile, koos vastavate vahenditega.
• Tuleb inspekteerida iga 12 kuu tagant pädeva inspektori poolt.
• Sobib 6,25 m ja kõrgematele katustele. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kukkumisteel ei oleks takistusi (soojuspumbad ja ventilatsiooni agregaadid, rõdud, varikatused jms).

Kukkumist takistav süsteem/lahendus (ingl. fall restraint):

• Vajalik kas piirdeaed, ohutusrada või konstruktsiooni külge paigaldatavad elemendid (lisana rakmed ja köied).
• Kui kukkumiskõrgus on 7 meetrit või vähem.
• Ei pruugi pääseda kõikidesse katuse nurkadesse, vajab nurkadesse lisaankruid ehk kinnituspunkte.
• Takistab kasutaja kukkumist üle katuse- või kukkumisserva.
• Tuleb inspekteerida iga 12 kuu tagant – sertifikaadiga inspektori tegevus.
• Kasutatakse madalamate kui 6,25 m kõrgusega hoonete puhul või kui kukkumisteel esineb takistusi (soojuspumbad ja ventilatsiooni agregaadid, rõdud, varikatused jms).

Kaldega katusel liikumine:

• Katuseredelid ehk katuse- ja treppastmed ning katusesillad. Võimalik kasutada kombineerituna koos vastava turvaliini või -siiniga. 
• Kui majal on töötav suitsukorsten, peab olema tagatud ohutu ligipääs selleni!

TÄHTSAD MÕISTED

Ohutsoon või ohuala on: 

• Katuse servast, katuseakendest, katuseluukidest 2 meetrit; 
• Igasugune äär või avaus, üle mille on võimalik kukkuda. 

Kukkumiskõrgus: 

1. Ei ole alati katuse kõrgus maapinnast;
2. On ka kõrgemalt katuselt kukkumine madalama katuse peale; 
3. On ka katuselt kukkumine rõdule;
4. On ka kukkumine maja seinal olevatele seadeldistele (õhksoojuspumbad, ventilatsioonisüsteemid jms). 
5. Kukkumiskõrguse puhul peab arvestama võimaliku kukkumismaaga (lubatud max 2 m), turvaliini ja -varustuse amortiseerumisega (pikenemine koormusel), inimese enda pikkusega ning vajaliku varumaaga:

Päästeplaan:

Kukkumise peatamisel võib inimene teadvuse kaotada või ei saa enda päästmisega ise hakkama. Seega on vaja teha päästeplaan. Lisaks on olemas erinevad päästeseadmed, mida saab kaasas kanda või paigaldada katusele suurendades võimalust inimestel ellu jääda. Ükski kiirabi ega tuletõrje ei pruugi jõuda ega suuta päästa rippuvat inimest, sest sündmuskohale jõudmine võtab liiga palju aega ning neil ei pruugi olla vastavaid ronimis- ja päästevahendeid.

Inspektsioon:

• Aastas korra vastava koolituse saanud isiku poolt.
• Kontrollitakse süsteemi seisukorda, et ei esineks amortisatsiooni, defekte ega roostetust.

Paigaldus:

• Soovitavalt pädeva isiku poolt, kes on läbinud vastava koolituse.
• Rangelt kohustuslik vastavalt iga toote tootjapoolsele paigaldusjuhendile.
• Peab olema dokumenteeritud, sh iga kaetud tööetapp.
• Kui paigaldus pole korrektselt dokumenteeritud, ei tohi toodet kasutada, kuna seda loetakse ehitusveaks.

Kasutamine:

• Enne kõrgustes töötamist peab inimene läbima vastava väljaõppe.
• Enne turvatoodete kasutamist peab inimene saama vastava väljaõppe.
• Töötaja peab suutma hinnata oma varustuse ning turvatoodete ohutust ja kasutuskõlblikkust.

Kui katusel ei ole töö ohutult teostamiseks vajalikke turvapaigaldisi:

• On töötajal kohustus sellest klienti teavitada.
• On töötajal õigus keelduda töö teostamisest ohtlikul viisil.

Loodame, et ülaltoodud infost oli abi kõrgtööde õnnetuste ennetamisel ja teadlikkuse tõstmisel.

Kas Sul jäi endiselt õhku küsimusi kõrgtööde turvalisuse tagamise kohta?

Telli Skyproffi ekspertidelt konsultatsioon!

Kui Sinu meeskond vajab aga ohutute töövõtete harjutamiseks kõrgtööde koolitust, saada meile päring ning teeme Sulle hea meelega pakkumise. Objekti sobivuse korral saame praktikat teha ka teie reaalses töökeskkonnas.

Telli kõrgtööde koolituse hinnapakkumine!

Täname: Katusemaailm / Urmas Danil