Kuidas valmistuda talveks nii, et su maja elab selle heas korras üle?

Siin on põhjalik kontrollnimekiri kõikidele majaomanikele, halduritele ja korteriühistutele – mida teha sügisel, et ennetada probleeme talvel. Eesti talved on väljakutseks ka parima ehituskvaliteediga hoonetele. Õnneks on palju talviseid muresid lihtsasti juba sügisel ennetatavad.

  • Rennide puhastus ja parandus
    • Vihmaveerennide korrastus enne talve on kogu maja seisukorra hoidmiseks tõeliselt oluline. Kõige elementaarsem töö on rennide ja allavoolutorude puhastus lehtedest, okastest, linnusulgedest ja muust sodist.
    • Rennide puhastust ei tasu jätta viimasele hetkele, kuna külmakraadid võivad saabuda järsku ja vee jäätudes ei ole renne enam võimalik puhastada.
    • Kui rennid on ummistunud või lekivad, võivad tekkida niiskuskahjustused maja fassaadile. Lisaks sellele on lumega oht, et rennid lähevad mõlki, katki või kukuvad lausa alla.
    • Loe siit lisa, mis kõik võib juhtuda, kui renne enne talve ei hooldata. Kindlasti on mugavam ja soodsam hooldada vihmaveesüsteemi regulaarselt ning vältida suuri kahjustusi.
    • Kui rennide puhastamine on sinu majal keeruline või ohtlik, ära muretse – vaata siia.
  • Katuse inspektsioon ja parandus
    • Tihti näitavad katuseprobleemid end esimeste sügisvihmadega, kui laest hakkab vett tuppa lekkima. Põhjuseks võib olla katuse seisukorra halvenemine kuuma suve ja temperatuurimuutuste tõttu.
    • Kõige lihtsam viis veekahjustuste ennetamiseks on tellida katuse professionaalne inspektsioon enne tugevaid vihmasadusid. Katusel liikumine on ohtlik, mistõttu tasub seda teha vaid vajaliku varustuse ja väljaõppega.
    • Katuse inspektsiooni boonuseks on saadav raport, kus on nii fotod kui kommentaarid katuse seisukorra kohta ning ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Loe raporti kasulikkuse kohta lisa siit.
    • Kui otsustad siiski ise katusele minna, kinnita ennast ohutult tugeva konstruktsiooni külge, ära kunagi mine äärele lähemale kui 1 m ning palu seltsi keegi teine, kes saab sind turvata ja halvimal juhul abi kutsuda. Soovitame siiski jätta sellised tegevused professionaalide hooleks. Katuse inspektsiooni kohta saad lisainfot siit!
    • Hea nipp katuse lekkekohtade nägemiseks on vaadata pööningule. Valgel ajal pimedal pööningul on hästi paista kohad, kust valgus läbi paistab. Need kohad on samamoodi avatud ka külmale, niiskusele ja vihmaveele.
  • Fassaadi inspektsioon ja parandus
    • Fassaadi materjalist olenemata võib üks väike pragu talve jooksul kasvada suureks probleemiks. Mida rohkem temperatuur üle ja alla nulli kõigub, seda rohkem muresid tekib. Samuti on raskendav faktor vee kontrollimatu pääs fassaadile.
    • Selleks, et krohv ei praguneks ning plaadid püsiksid paigas, on vaja fassaad enne talve üle vaadata ning vajadusel parandada praod, mõrad, augud. Kui vesi nendesse pääseb ja seejärel külmub, punnitab jää augu suuremaks ja mõra pikemaks. Iga kord sulades ja külmudes teeb vesi olukorra üha hullemaks.
    • Kui fassaadi kontrollimine on liiga suur ettevõtmine või selleks puudub teadlik silmapaar, tasub tellida inspektsioon spetsialistidelt. Eelkõige on oluline pääseda kohtadesse, kuhu silm niisama ei näe, näiteks räästa alused, katuse liitekohad jms. Loe lisa siit!
    • Inspektsiooni tellimise eeliseks on selle kohta saadav raport. Raportis peaks olema lisaks pildimaterjalile ka kommentaarid fassaadi seisukorra kohta ning ettepanekud maja parimas korras hoidmiseks. Selle materjali alusel saab juba vajadusel tellida parandustööd. Loe raporti kohta lisa siit.
  • Soojuslekete kontroll
    • Et mitte kulutada raha ja kannatada külmas toas, tasub vaadata üle hoone soojapidavus. Selleks kasutatakse spetsiaalseid kaameraid, mis tuvastavad temperatuuri järgi probleemsed kohad ehitises.
    • Termokaameraga auditit saab tellida ning ka ise läbi viia. Ise inspekteerides pööra tähelepanu sellele, et oskaksid kaamerat õigesti kasutada ja selle tulemusi tõlgendada.
    • Vastavalt kaamera näitudele saab vajadusel soojustada just kõige kriitilisemad kohad, kust muidu soojus välja oleks pääsenud.
    • Lisaks soojuslekete tuvastamisele aitavad termokaamerad näha ka niiskuskahjustusi ja probleeme tehnosüsteemides.
  • Akende ja uste tihendite kontroll
    • Kui termokaamera auditiks ei ole mahti või võimalust, tasub vähemalt vaadata ise üle akende ja uste tihendid.
    • Enne talve tasub tihendid ka puhastada ning õlitada. Selleks, et leida just sinu akendele õiged tooted, tasub küsida abi spetsialistilt näiteks ehituspoes.
    • Siseraami ja lengi vaheliste tihendite kontrollimiseks pane nende vahele paberileht, sulge raam ja tõmba paberit enda poole. Kui see väljub kergelt, on vaja tihendid vahetada. Korras tihenduse puhul tuleb paberit rohkem sikutada.
    • Kui tunned käega katsudes akna või ukse juurest tulevat külma õhku või lausa tuult, on vaja tihendus korda saada esimesel võimalusel. Kui seda probleemi ei lahendata, võib lisaks külmale ja niiskusele tuppa hakata pääsema ka vesi.
  • Torude kontroll
    • Eriti krõbeda talvega võivad veetorud külmuda. Halvimal juhul pressib paisuv vesi (jää) torud lõhki.
    • Kui eelmistel talvedel on torustikuga muresid olnud, tasuks kindlasti kutsuda professionaalne torujüri süsteemi kontrollima ja soojendama. Tavaliselt saavad probleemid alguse just soojustamata veemõõdusõlmedest.
    • Oluline on kontrollida laealuseid, väljas paiknevaid ning keldris olevaid torusid.
    • Torude külmumist võib ennetada vee nirisema jätmise ning ruumide soojemaks kütmisega.
    • Kui häda on juba käes, võib proovida torude soojendamist nõrkvooluallika või kuuma veega (võimalusel). Sellisel juhul tuleb aga olla väga ettevaatlik ning hoida kinni kõigist tuleohutusnõuetest. Veelgi parem oleks kutsuda olukorda lahendama selleks treenitud spetsialist.
    • Paljude torutööde ettevõtete kontaktid on koondatud näiteks siia.
  • Lumetõkete paigaldus või parandus
    • Lumetõkked katusel aitavad ära hoida raske lume kontrollimatut libisemist või varisemist.
    • Suurte massidena kukkuv lumi võib ohustada katuse all olevaid inimesi ja esemeid. Lisaks sellele võib raske lumehang alla libisedes lõhkuda või alla rebida vihmaveerennid.
    • Lumetõkked tuleb paigaldada igale katusele, mille kalle on suurem kui 7 kraadi. Seaduse silmis on variseva lume tekitatud kahjud täielikult majaomaniku vastutada.
    • Kui sinu majal veel lumetõket ei ole, pole hullu – veel on aega selle paigaldamiseks. Vaata lisa siit!
  • Korstnapühkimine
    • Igal ahjuküttega majal ja korteril on vaja tellida kutsetunnistusega korstnapühkija. Lisaks tuleohutusele aitab küttesüsteemi puhastus tagada puhta ja tervisliku õhu siseruumides.
    • Eramajades tuleb korstnapühkija tellida iga viie aasta tagant, ülejäänud aastatel võib korstent ise puhastada. Kortermajades on professionaal vaja kutsuda igal aastal.
    • Korstnapühkija ei keskendu vaid korstnale, vaid kontrollib üle kogu küttesüsteemi ning aitab märgata võimalikke ohukohti, mida treenimata silm ei taba.
    • Litsentsitud korstnapühkijate kontaktandmed leiab Korstnapühkijate koja koduleheküljelt www.korsten.ee, kuid seal on kirjas ainult koja liikmetest korstnapühkijad.
    • Korstnapühkija kutsetunnistuse kehtivust saab kontrollida infotelefonilt 1524 või kutsekoja lehelt www.kutsekoda.ee.
  • Akende pesu
    • Külma ilmaga aknaid väljaspoolt pesta ei saa. Selleks, et ilusat talveilma mõnusalt nautida, tasub pesta aknad ära sügisel enne külmakraadide saabumist.
    • Aknaid seestpoolt pestes pööra tähelepanu ka sellele, kas tunned kuskilt läbi tulemas külma õhku.
    • Aknaid väljastpoolt pestes jälgi ilma ning seda, mis tingimustes tuleb kasutada valitud pesuvahendit. Riietu mugavalt ja kihiliselt, et mitte külmetada.
    • Kui akende pesu tundub liiga suur ettevõtmine või elad korterimajas, võid abi leida siit.
    • Ettenägelik oleks mõelda juba ka kevadisele akende pesule, kuna ilusate ilmade saabudes on tihti järjekorrad pikad ja hinnad laes. Kui soovid tunda end muretult ning saada hea hind kevadisele aknapesule, siis võta meiega ühendust.

  • Kodune suurpuhastus
    • Klopi puhtaks vaibad, diivanipadjad jms.
    • Puhasta vaibad, eriti hoolikalt porivabad.
    • Võta tolmu eriti hoolikalt raskesti ligipääsetavatest kohtadest – mööbli tagused ja alused, kitsad vahed ja praod.
    • Vabane ebavajalikest asjadest – riided, vana mööbel, unustatud mänguasjad jms. Korralikud esemed müü ära või anneta heategevuseks, halvemas seisukorras asjad viska lihtsalt ära.
    • Pööra eriti palju tähelepanu suurtele kappidele, keldriboksidele, pööningutele, garaažidele jms kohtadele, kuhu kipub vana nodi kogunema.
  • Õueala ning haljastuse ettevalmistus
    • Kasta õuetaimi korralikult veel enne esimesi miinuskraade.
    • Kasuta püsikutel aeglase toimega väetist, mis toidab neid ka talvel.
    • Sibultaimede väljaulatuvad osad lõika ära ning kata multšiga.
    • Potitaimed tõsta elementide eest kaitstud kohta ja kata potid soojustava kihiga. Potid ei kaitse taime juuri kuigi hästi külma eest, mistõttu ei tasu neid niisama õue jätta.
    • Seo okastaimede oksad kokku, et vähendada murdumise ohtu. Lõika maha kõik nõrgemad puuoksad, mis võiksid lume raskuse all murduda, eriti maja või käiguteede kohale küündivad oksad.
Tutvu, mis teenustega saame sind aidata!