Ehitusalpinistid teevad oma töid kõrgustes, kus tõstukit või tellingut ei ole võimalik toeks panna. Sisuliselt tehakse tööd, rippudes maa ja taeva vahel. Üks selle elukutse esindaja, Mihkel Nurm toob välja, et mõnes mõttes kardab ta ka ise kõrgust ja julgestusvahenditeta igasugustesse kohtadesse ei roniks. „Vahe on selles, et ma olen õppinud koos oma hirmuga elama. Probleem on siis, kui see halvab meie mõtlemis- ja tegutsemisvõime,“ nendib ta. Nii jagabki ta mõned nipid, kuidas hirme leevendada ja mitte sattuda paanikasse ka kriisiolukorras.

Hirm ise on väga oluline ellujäämismehhanism

„Kõrgtööde puhul kehtib põhimõte, et kui ronid kohta, kuhu teised ei pääse, siis õnnetuse korral peab sul olema võimekus enda kolleeg ise ära päästa,“ nendib ta. „Sellistes olukordades peab tegutsema turvaliselt, efektiivselt ja otsustavalt.

Mis on hirm ja mida see meiega teeb?

Nurm selgitab, et hirm on meiega kaasa tulnud ajast, kus oli veel reaalne oht mõne kiskja poolt söödud saada. Ohtu tajudes vallandub adrenaliin ning keha tardub või valmistub võitlema või põgenema. „Probleem on selles, et sellel hetkel kaob meil analüüsivõime ja tekib tunnelvisioon ning käitumine on pigem instinktiivne. Kui sa ei ole treenitud sellele olukorrale vastavalt käituma, siis sellel hetkel sa enam mingeid häid lahendusi välja ei mõtle. On hea ütlus, et pingelises olukorras me ei tõuse ülesannete tasemele, vaid langeme ettevalmistuse tasemele, “ räägib Nurm.

Nõuandeid, mida teha, kui olukord läheb pingeliseks ja hirm tahab võimust võtta saad lugeda edasi siit.